reede, 4. detsember 2009

Lootust on.

Sel suvel käisin külas. Pakutakse lõunat, me istume kahekesi lauanaabriga kõrvuti ja tema torgib kahvliga toitu. Naaber on meessoost. Äkki tõstab ta silmad minu suunas ja lausub väga tasa: "Mina tean, mis on halb ja mis on hea." Pikk paus. Siis ütleb veel tasemini: "Mina tean, mis on õige ja mis on vale." Ma olin täiesti pahviks löödud. Ma olin võlutud. Minu naaber oli nelja-aastane. Lootust on.

Ivika Sillar TMK 11/2009

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar